BOShelp Marketing

nokia

2011-02-10T17:22:00.000+02:00

Kunagine õhkamine Eesti oma Nokia järele on Nokiat silmas pidades saanud tänaseks uue värvingu. Nokia on rajult kaotamas oma turuosa maailmas, suured probleemid on uute toodete lansseerimisel, hiljuti vahetati välja Nokia juht, ja uus ei ole soomlane. Lisaks sellele saavad lähiajal veel paljud soomlased välja vahetatud. Käivad kuulujutud Nokia peakorteri viimisest Silicon Valley´sse. Nokia uus juht Stephen Elop leiab, et nad seisavad põleval platvormil.
Tänaseks on Nokia juhtumist saanud "õpikunäide" selle kohta, kuidas äris ei tohi oma edu laineharjal magama jääda ja rahulolevana mõmiseda - kogu aeg peab täiega edasi põrutama, aga kuhu? vot see on küsimus. ja kas see on õigesti vastatud, seda saab paraku teada alles tagantjärgi.

Kaubamärk olgu igal kaubal peal

2010-10-20T15:58:00.002+03:00

28.08 käisime Vanamõisa käsitöölaadal, millest on aastatega kujunenud välja fenomen. Iga aastaga üha rohkem müüjaid ja külastajaid, müüakse ilusaid kodumaiseid kaupu. Mõned mõtted ja nõuanded annaksin siiski meie käsitöölistele.
Mina ostsin laadalt endale ilusa Eesti rahvustikandiga musta kleidi. Kodus selga proovides, sest laadal kõigi silme all ei tihanud seda teha, jäin väga rahule. Mu pojal põles ka raha peos - tema ostis endale ragulka. No see on ikka korralik ja kapitaalselt tehtud laskeriist - laseb kaugele ja on ilusa disainiga. AGA, nii kleidile kui ragulkale ei taibanud nende valmistaja/müüja peale panna oma kaubamärki. Ja nüüd, mõni aeg hiljem, võin ma öelda, et mul on ilus kleit või ragulka, aga ma ei saa kiita tema valmistajat, sest kaubal pole brändi peal! Kallid Eesti tootjad, käsitöölised ja müüjad, ärge varjake oma firma nime või kaubamärki (brändi). Levitage seda igal võimalikul moel - ja mis oleks veel parem levitusmoodus, kui oma toode, mis täidab tarbija soovid ja vajadused.

Turundus sotsiaalsetes võrgustikes

2010-03-13T15:33:00.000+02:00

Ligi pooled turundajad maailmas kasutavad turundamiseks sotsiaalseid võrgustikke (SocNets) selgus hiljuti avaldatud Unica uuringust. Seoses sotsiaalsete netikeskkondade (nagu Facebook ja Twitter) populaarsuse kasvuga tarbijate seas, kasutab või plaanib lähiajal kasutada sotsiaalset meediat iga kaheksas turundaja kümnest. Täpsemalt - 47% kasutab ja 23% plaanib kasutama hakata, 9% pole veel kindlad ja ainult 11% ei plaani mingeid turundustegevusi SocNets´is. Aga ka siin on Põhja-Ameeriklased Eurooplastest "tublimad". Selgus, et 58% Põhja-ameerika turundajatest juba turundab sotsiaalses meedias, Euroopas oli vastav protsent ainult 34. Siiski, 30% Euroopa turundajatest plaanib teha seda lähitulevikus, Põhja-Ameerikas vastavalt 18%. Samas, "vana, hea" Euroopa turundajatest 20% kinnitab, et ei hakka kunagi kasutama sotsiaalset meediat turunuskanalina. Põhja-Ameerikas arvas nii ainult 4% turundajatest. Mnjah, edasised järeldused jätan igaühe enda teha.

Äri on lihtne

2010-03-10T14:59:00.003+02:00

Nagu üks mu hea tuttav tavatseb öelda: "Business is simple! 1.Deliver an extraordinary service. 2. Make sure people know about it," (äri on lihtne, 1. Paku erakordselt head teenust, 2. Veendu, et inimesed teaksid sellest). Nagu tähelepanelik lugeja arvata võis, mu tuttav ei pärine meie kultuuriruumist. Ta on ameeriklane. Ja mis puudutab äri, siis ma arvan, et me ei peaks häbenema tunnistada, et äri ameeriklased teha osakavad. Selle lihtsa äri reegli juures peaksime meie, eestlased, eriti pingsalt tähelepanu pöörama viimasele. Sest ma arvan, et teenus või toode, mida meil Eestis pakutakse/tehakse on hea, aga me ei julge, suuda, või ei oska seda kõva selge häälega välja öelda. Siin on koht, kus kulub marjaks ära turundamise või turundaja oskused. vaata lisaks www.BOShelp.com

asukohaturundus või kohaturundus

2010-03-03T17:59:00.000+02:00

Öeldes "kohaturundus" arvavad mõned kalamehed, et püüan nende kalu ära turundada. Aga ärge kartke, ei ma turunda neid ära, jäävad kõik alles. Mis teie arvate, kas peaks leppima kokku ühes terminis ja mis see siis olla võiks?

twitter

2010-03-03T17:44:00.000+02:00

Kui väiksed lapsed mängivad oma tamaguutšidega (vms), siis pisut suuremad sebivad twitteris. Tehnoloogia võimaldab, aga mõne arvates lausa kohustab, unustama inimestega otsese suhtlemise oskuse ja asendama selle olukorraga, kus kaks (või enam) inimest istuvad kõrvuti laua taga, aga kumbki on süvenenud oma "vidinaga" oma sotsiaalsesse keskkonda, kes twitterisse, facebooki, orkutisse, you name it, sellega pole nimekiri kaugeltki ammendunud. Ja kuna suur hulk "tarbijaid" on kuskile nn "sotsiaalsesse võrgustikku" kolinud, siis turundajad kolivad hirmukiirusel järgi. Erinevaid märksõnu sisse toksides leidsin mina sealt sisuliselt ainult reklaamsõnumeid. Mis teie sellest arvate?

Loomemajandus, kunst ja äri

2009-12-11T17:42:00.001+02:00

Vaatasin eile (10.12) Soome Yle2 kanalilt Pirkko Frank-Arkkimiehen dokumentaalfilmi "Anu Pentik - Posion voima" ja olen nüüd juba teist päeva täielikult selle fenomeni lummuses. Fenomeni üldnimetuseks võiks panna - Soome disain. (vaata lähemalt www.pentik.com) Filmis toodi esile peategelase oskus ühendada kunsti ja turundust - ja tõesti, väärib. See oskus ei ole omane muidugi ainult Pentikäistele, kui minult küsida veel Soome disainbrände, siis unepealt võiksin siia lisada Arabia, Marimekko, Marja Kurki, Iitala, Fiskars, aarikka, Aalto jpt. Eesti nimede osas kahjuks nii eeskujulikult ei läheks. Ja kelle viga see on? Kas mina pean neid tikutulega taga ajama või peaksid nemad - disainerid ja teised loomemajanduse suurkujud oskama end tavaeestlasele tuttavaks teha? Ärge seda nüüd süüdistusena võtke - mulle omaselt mõtlen ma ikka, mida peaks asja muutmiseks tegema. Ja minu arvamus on, et meie kunstiinimesed - nii disainerid, kunstnikud, kes iganes, peaksid endale hankima agendid, managerid. Kui looveesti.ee lehel soovitatakse igal kunstnikul ise oma firma luua, siis mina arvan, et ei pruugi iga inimene, kes on hea looja, olla hea majandaja. Ja hea nii. Suures maailmas on näitlejatel ja muusikutel kõigil oma agendid, nii võiks ka Eestis soovitada. Kõik EKA tudengid - leidke endale oma "ihututtav" EBS-ist. Siis saabki kunst ja äri ühendatud, loomemajandus käima lükatud ning Eesti kunst-disain maailma viidud.
Las siis loomepalangus kunstnikud jäävad oma liistude juurde ja need, kes oskavad klientide vajadusi hinnata, aitavad kunstnikul oma tööst majanduslikku rõõmu saada.

PS. mõned vihjed (kujutavatele) kunstnikele - kui keegi ei jaksa teie originaalloomingut osta, siis koostöös äriinimestega - valmistatagu nende jaoks ometi reproduktsioone, plakateid, järjehoidjaid, raamatuid, raamatukaasi jms tooteid, et teie väärt kunstiteosed võiksid troonida igas kodus, kus nad teretulnud on. ja kuigi ma ennast äriinimesena ei defineeri - olen ikkagi ka ise valmis alati aitama. keiu@boshelp.com www.boshelp.com

Teater jõusaalis

2009-12-02T16:00:00.004+02:00

Olukorras, kus haigekassa eelarve väheneb, vähem haiguspäevi makstakse töötajale hüvitist, järjekorrad eriarstide juurde pikenevad, peavad kõik inimesed tõhustama oma tervise hoidmist. See annab omakorda võimaluse spordiklubidele suurendada ja laiendada oma kliendibaasi ning kutsuda endaga liituma ka neid elanike gruppe, kes pole veel harjunud regulaarselt spordiklubi teenuseid kasutama.

Ühe idee, kuidas „võhikuid“ jõusaali tuua, annab 23. oktoobri kultuurileht Sirp, kus Madli Pesti kirjutab oma artiklis rahvusvahelisest teatrifestivalist Slovakkias, kus lavastusi esitati nii lennujaamas, jõusaalis kui õllebaaris:
Festivali üks köitvamaid ja professionaalsemaid lavastusi „Phaidra Fitness” oli Ungarist. Endise Kretaköri teatri näitlejad esitasid István Tasnádi teksti ja lavastuse, Antiik-Kreekast tuntud Phaidra loo. Lugu vananevast naisest, kes armub oma kasupoega. Vastuarmastust kohtamata saadab ta noormehe hukatusse.
Ungarlased esitavad antiiktragöödiat kaasaegse fitness-keskuse jõusaalis. Uus, ilu- ja jõukultusest lõhnav keskus pole vist nii ebasportlikku seltskonda oma uksest veel kunagi sisse lasknud. Fuajeesse on kogunenud suur seltskond, kellest nii mõnigi astub jõusaali elus esimest korda. --- Tragöödia sündmustikku kuulates ja moodsaid trenniinimesi vaadates ei saa muidugi lahti muigvele ajavast võõritustundest. Loe edasi Sirbist.

Nagu aurtikli autor nendib, on paljud teatrisõbrad sattunud jõusaali esmakordselt – siit siis idee, kutsugem oma kandi teatrisõbrad ka jõusaali, korraldades seal kas siis etendusi või ka näitusi, kontserte – jõusaalides on sageli väga hea kõla. Kui esimene barjäär on ületatud ja jõusaali uksest on juba kord sisse astutud, siis on võimalus oma jõusaali tutvustada ja ehk avastab mõni teatri- või kontserdikülastaja, et jõusaal polegi nii hirmutav, kui seni arvati.

Kuidas spordiklubidel masu ajal läheb?

2009-12-02T15:59:00.002+02:00

Neil, kes on osanud vastata klientide ootustele ja vajadustele, läheb hästi. On klubisid, kes on välja töötanud oma säästutooted, vajaduse ilmnedes on pikaajalistele klientidele pakutud maksepuhkust. Tähelepanelikult on üle vaadatud teenuste hinnad - seal, kus see on vähegi võimalik, on neid vähendatud.

Loomulikult on raskemaks, kui mitte võimatuks, läinud pankadest laenu saamine, et investeerida klubi laiendustesse-uuendustesse, aga teisalt tähendab see ka seda, et turule ei tule uusi konkurente. Oma klientide meeleheaks saavad klubid soetada mõned uued ja huvitavad seadmed ning anda seintele värskust uue värviga. Olemasolevaid kliente tuleb praegu hoida ja osata hinnata.

Lisaks klientidele tuleks praegu pöörata põhitähelepanu oma töötajatele ja nende täiendkoolitusele. Lihvida võiks nii töötajate müügi- ja klienditeenindamise oskusi kui ka õppida juurde uusi treeningmeetodeid jõusaalis, rühmatreeningutel, personaaltreeningutel ning tutvuda uute tuultega toitumises. Sest spordiklubi pole ju ainult sportimise koht, tegu on elustiiliga – spordiklubi peab pakkuma oma klientidele terviklikku tervislikku elustiili.

Kuidas hoida oma spordiklubi liikmeid (õnnelikuna)

2009-02-23T17:04:00.006+02:00

Spordiklubid õitsevad, kui suudavad müüa palju liikmepileteid, aga kahjuks ligi 80% klubiliikmeid lahkub klubist peale mõnda aega. Klientide voolavus tähendab klubi omanikele rahalist kaotust, klubi juhtidele võimaluse kaotust ja klientidele kogetud ebaõnnestumist. Klientide lahkumise põhjused on väga erinevad ja seega ei ole ka ühte ainsat lahendust nn. kliendivoolavuse vähendamiseks, aga toon siinkohal ära mõned nõuanded klubiliikmete hoidmiseks.

1. Vali õiged inimesed
Iga töötaja kas tugevdab või nõrgendab organisatsioonikultuuri, ja see omakorda kas toetab või kahandab klubi initsiatiivi hoida oma püsikliente ja klubiliikmeid. Kõige tihedamalt puutuvad klientidega kokku nn. eesliinitöötajad: administraatorid, treenerid, saaliteenindajad. Nende suhtumisest ja hoiakutest sõltub see, millise kogemuse klient klubist saab ning millisena tajub klubi mikrokliimat ehk sisemist atmosfääri. Firma organisatsioonikultuuri tugevdamine ja edasikandumine toimib läbi inimeste ja alguse saab kõik töötajate värbamisest, kus tuleb erilist rõhku panna sellele, et värvatav töötaja sobiks ettevõttesse ja kannaks organisatsioonikultuuriga sobivaid väärtushinnanguid ja esindaks sobivat suhtumist. Klubi töötajad peavad mõistma enda olulisust klubikeskkonna kujundamisel sõbralikumaks, vastutulelikumaks, külalislahkemaks ja efektiivsemaks aidates klubiliikmetel saavutada oma eesmärke tervisliku ja nauditava elu näol. Et värbamisel ei õnnestu 100%-liselt tuvastada, milline töötaja sobitub ettevõttega, siis tuleb kaaluda töösuhte lõpetamist nendega, kes mürgitavad klubi mikrokliimat ja kaastööliste töömoraali. Sama kehtib ka klubiliikmete kohta. Kui klubiliige osutub krooniliseks kaebajaks, kes sõltumata juhtkonna pingutustest ei rahuldu millegagi klubis ning jätkuvalt väljendab oma rahulolematust ka teistele klubiliikmetele, siis tuleks juhtkonnal klubi positiivse õhkkonna säilitamise nimel paluda tal siirduda treenima mujale.

2. Lihvi oma töötajate külalislahkuse oskust ja premeeri edu korral.
Külalislahkuse oskus ei ole enesestmõistetavus ja kunagi ei saavutata sel alal täiuslikkust. Seda oskust saab õpetada, kujundada ja lakkamatult kasvatada. Teenindamise- ja täpsemalt külalislahkuse arendamise koolitused (treeningud) peaksid olema regulaarselt planeeritud üritused ja kaasama kogu personali. Klubi juhtkond peab andma eeskuju ja kujundama selle koolituse printsiibid osaks oma igapäevasest suhtlusest klubiliikmetega. Töötajaid, kes suudavad klientidele pakkuda häid elamusi ja positiivseid üllatusi, tuleb premeerida ja tunnustada.

3. Omanikud ja juhid peavad klientidele nähtavad olema.
Tipptunnil, st. siis, kui klubis on kõige enam kliente, ei tohiks ükski juht istuda tagaruumis oma kontorilaua või arvuti taga. Sel ajal peavad juhid viibima treeningsaalis ja suhtlema klientidega. Lisaks sellele peab ka omanik aeg-ajalt klubi kliendisfääris liikuma ja klubiliikmetega suhtlema. See on tunnistus sellest, et ta hoolib - nii oma ärist kui klientide heaolust ja tunneb isiklikku vastutust kõige eest, mis klubis toimub.

4. Ära pea uute klubiliikmete puhul midagi iseenesestmõistetavaks.
Palu uutel liikmetel alati sõnastada nende fitness eesmärgid ja kavatsused. Üldiselt need ei muutu ja neid saab hiljem ära kasutada mõjutusvahendina, kui kliendi käitumismuster näitab, et ta kaotab huvi klubis käimise vastu ja vajab lisamotivatsiooni. Ligi 40% uutest klubiliikmetest on esmakordsed spordiklubi külastajad. Nad vajavad igakülgset abi, et ületada nii psüühilisi kui füüsilisi barjääre. Nende jaoks on iga klubi reegel, programm ja jõutrenažöör võõras ja imelik. Igale uuele liikmele tuleb teha personaalne sissejuhatus ja tutvustada neid klubiga (ka personali ja teiste liikmetega). Paari nädala pärast peale liitumist tuleb neilt küsida arvamust kogetu kohta. Seda võib teha nö otse (kui klient külastab klubi) või läbi telefoni, e-maili.

5. Stimuleeri klubikülastamist algusest peale.
On oluline saavutada uute klubiliikmete aktiivse klubikülastamise harjumus esimese 90 päeva jooksul. Selle nimel tasub vaeva näha. Näiteks: kui uus klubiliige kasutab klubi 4-5 korda esimese 30 päeva jooksul, siis anna talle 2 külalispääset; kui kasutab järgmise kuu jooksul veel 4-5 korda, siis kingi talle tasuta personaaltreeningu sessioon. Lisaks klubikülastamise intensiivsuse suurendamisele tutvustab selline premeerimissüsteem klubi uutele liikmetele muid klubi teenuseid, mida nad poleks muul juhul kunagi kasutanud. Külalispääsmed toovad omakorda klubisse inimesi, kes muul juhul poleks võib-olla mitte kunagi spordiklubisse sattunud.

6. Aita kaasa klubiliikmete omavahelisele suhtlusele.
Mis puutub klubiliikmete lojaalsusesse klubisse, siis siin mängib klubiliikmete omavaheline side isegi suuremat rolli kui suhe klubi personaliga. Klubiliikmed, kes suhtlevad klubis aktiivselt sõpradega (olgu uute või vanadega) on sageli lojaalsemad ka klubile. Näiteks nn. country-club (tüüpiline näide on golfiklubid) tüüpi klubide klientide lojaalsusmäär on kõrgem tavalise kommertsklubi omast. Klubis tuleb luua sotsiaalse läbikäimise kohti ja korraldada üritusi. Kohvikud, ooteruumid, pealtvaatajate alad (ujulate, jääväljakute jms juures) ja teised mugavad kohad (ruumid) soodustavad klubiliikmete omavahelist suhtlust ja tugevdavad omavahelisi sidemeid. Ka tähtpäevade, pidude ja teiste sotsiaalsete ürituste korraldamine on üks viisidest tugevdada liikmete omavahelisi suhteid. Ainult siis, kui teeme klubikasutamise kogemuse sotsiaalselt nii meeldivaks kui võimalik, saame meelitada inimesi jätkuvalt püsima sellel konarlikul enese vormis hoidmise teel.

7. Näita oma tänulikkust.
Iga täiskasvanu defitsiitseim ressurss on aeg. Iga kord kui nad külastavad klubi, panustavad nad sellesse klubisse oma aega (ja raskelt teenitud kroone). Vaadates asja sellest vaatenurgast, siis peab tänulikkus olema üks olulisi jooni klubides, kus väärtustatakse oma liikmeid. Klubid, kes jätkuvalt väljendavad oma liikmetele, nii üldiselt tegudes kui ka otsesõnu öeldes, kui palju nad hindavad seda, et liikmed neid külastavad, on tabanud ära ühe olulisima lojaalsuse alustala. Mitte ainult uusi, vaid just „vanu", lojaalseid kliente tuleb tänada klubi olemasolu eest.

8. Kuula oma kliente.
Arenda oma klubis harjumust kuulata, tõlgendada ja vastata proaktiivselt oma klubiliikmete soovidele. Sellisel moel talitades saavad kliendid partneriteks, kes aitavad klubis käimise elamust paremaks muuta kõigi jaoks. Anna oma eesliinitöötajatele volitused tulla vastu klientide soovidele ja need täita või kaebused lahendada. Arenda välja hüvitamisreeglid, juhuks kui klubilige saab kehva teeninduse osaliseks (paratamatult juhtub seda igas klubis). Hüvitamisreeglid peavad andma teenindajale volitused lahendada intsident (kaebus) kohapeal nii, et klient jääks rahule. Hüvitamisreeglite protseduur peab hõlmama ka juhtkonnale juhtunust teatamist, et ka nood saaks vajadusel reageerida (ps. töötajat ei tohi karistada juhtunu ja selle eest, et ta olukorrale sobiva lahenduse leidis). Hüvitamisreeglite protseduur peab andma klienditeenindajale volitused pakkuda kliendile, kes kahetsusväärsel moel on saanud kehva teeninduse osaliseks, sobivat hüvitust kinkekaardi näol.

9. Tunnusta ja premeeri vääriliselt oma väärtuslikemaid kliente.
Tunnustamine ja preemiasüsteem, mis väärtustab klubi sagedasi külalisi ja nn. suurkulutajaid-võtmekliente, võib olla parim vahend näitamaks püsiklientidele, et neist hoolitakse. Tunnusta ja premeeri kõige olulisemaid kliente klubi jaoks: a) pikaajalised kliendid (5+ aastat);
b) sagedased kliendid (kasutavad klubi 100+ korda/aastas) c) suurkulutajad (jätavad klubisse kõige rohkem raha).

10. Luba liikmelisust peatada.
Mõned liikmed vajavad aeg-ajalt vaheaega. Mõned kliendid, kes paluvad oma liikmelisus lõpetada võivad nõustuda selle asemel liikmelisuse peatamisega, mis võimaldaks neil jätkata liikmelisust kui praegune olukord (näiteks ajutine finantskriis, pikem viibimine mujal regioonis vms) möödub. Enamik liikmeid arvab, et neil on ainult kaks võimalust, jätkata liikmena (ja tasuda järgmise perioodi eest) või lõpetada liikmelisus. Kui pakute neile kolmandat võimalust - ajutist liikmelisuse peatamist, siis nii mõnigi võib võtta selle võimaluse tänulikult vastu.

Ärieetika ja vastutustundlik äri

2009-01-28T20:01:00.007+02:00

Iga ettevõte peaks ajama äri eetiliselt ja vastutustundlikult. Paljud meist seda ka teevad. Aga tänapäeva kirjus maailmas ei ole kõik mehed džentelmenid ega kõik naised daamid ja kõik ärid pole eetilised. Seega peab eetiliselt ja vastutustundlikult käituv ettevõte seda fakti kommunikeerima kõikidele oma sidusgruppidele - klientidele, töötajatele, partneritele, investoritele ja kogu ümbritsevale ühiskonnale. Ajades äri eetiliselt ja vastutustundlikult, kindlustab ettevõte endale motiveeritud ja lojaalsed töötajad ning partnerid, ulatusliku kulude kokkuhoiu. Kindlasti on tegu konkurentsieelisega, tugeva müügiargumendiga ja faktiga eristumiseks.
vaata lisa: WWW.BOShelp.com

Väikeettevõtjale panen südamele turundamise planeerimise olulisust

2009-01-28T19:42:00.010+02:00

Väikeettevõtte turunduse aluseks olgu põhjalik planeerimine, analüüsimine. Kui meetodites võivad suure ja väikese ettevõtte turundus erineda, siis väikeettevõtte turundusplaan olgu hästi läbi mõeldud, põhinegu põhjalikele analüüsidele, statistikale ja parimale teadmisele turust.
Planeerimine on edu alus. Selleks, et ettevõtet edukalt turundada, tuleb koostada turundusplaan. Siin ei ole erinevust suure ja väikese ettevõtte vahel. Ilma plaanita kasutatakse ressursse kaootiliselt, koordineerimatult, proaktiivsuse asemel ollakse reaktiivne ja turundusse paigutatud raha ei oma seda võimendust, mida ta võiks või saaks omada kui turundust teostataks plaanipäraselt. Plaani omamine omakorda ei välista paindlikkust, kiiret olukorra muutusest tulenevat võimaluse ärakasutamist ja turundustegevuste efektiivsuse mõõtmisest tulenevat plaani peenhäälestamist.
Nii suur kui väike ettevõte peab püstitama endale eesmärgid, kuhu ta soovib jõuda, mida soovib saavutada. Kirja tuleb panna meetodid, vahendid ja võimalused, kuidas neid eesmärke saavutada. Kui suurel ettevõttel on võimalik teha kõike nö õpiku järgi ja turunduse peale kulutada suhteliselt suuri summasid, siis väikeettevõtja peab lähtuma enda võimalustest, kasutama kainet mõistust ja loovaid, aga väga efektiivseid vahendeid. Väikeettevõtte turundusplaan olgu hästi läbi mõeldud, põhinegu põhjalikel analüüsidel, statistikal ja parimal teadmisele keskkonnast, tarbijatest ja konkurentidest.
Kui mõistate täielikult oma ärivaldkonna iseloomu, oma eesmärke, oma tugevusi ja nõrkusi, oma konkurentide tugevusi ja nõrkusi, oma sihtturu vajadusi, siis oma unikaalse positsiooni ja strateegia sõnastamine selle info valguses on palju lihtsam. Lihtsam on planeerida ka kava, kuidas see strateegia ellu viia. Väikeettevõtte eelis suurte ees on selles, et eluspüsimiseks piisab üsna väiksest nišist.
Turundusplaan on hea sisend ka teiste äriplaanide jaoks. Planeerimine on äris aga väga tähtis, sest ilma selleta puuduvad hiljem ka võimalused hinnata seniseid otsuseid ja tegevuste efektiivsust. Laiendatud turundus- või äriplaan peaks kõigepealt vaatlema pikaajalisi visioone, seejärel tulema aina lähemale olevikule. Võimalik, et soovitud eesmärkide saavutamiseks peaksid värbama lisapersonali, pakkuma lisandtooteid oma teenusele, ostma mingeid tegevusi sisse jne. Ka pikaajalises plaanis ei tasu unustada, et ettevõtte põhieesmärk on saada maksimaalset võimalikku kasumit, mitte lihtsalt suurendada käivet. Tavaoludes tuleb turundusplaan üle vaadata umbes kord aastas ning kui kõik toimib hästi ja kasumireal on priske number , siis lihtsalt muutmise pärast pole turundusplaani muuta mõtet.
Kui turundusplaan on koostatud ja valmis, siis tuleb seda järgida. See tähendab seda, et enne plaani koostamist on tehtud põhjalik eeltöö, läbi viidud vajalikud uuringud ja analüüsid ning kui plaan on valmis, siis peab ettevõtja olema veendunud, et see on väga hea, viib eesmärgile ning pühenduma plaani elluviimisele.
Planeerimise kohta vaata täpsemalt Äripäeva Ettevõtluse Käsiraamatust ja www.BOShelp.com lehelt.

Kuidas suurendada spordiklubi liikmelisuse müüki

2008-12-09T22:21:00.014+02:00

Hea turundus- ja müügikampaania peaks sisaldama kolme erinevat strateegiat:
1. strateegiat uute klientide leidmiseks (kliendisuhte alustamiseks),
2. strateegiat saadud kontaktidega (võimalike klientide ja liikmete) suhtlemise jaoks ja
3. kinnistavat strateegiat (püsikliendiprogrammi), et hoida ja kinnistada juba olemasolevaid kliente

Kliendisuhte loomine

Uute klientide leidmiseks tehakse sageli kõige enam tööd ja tihti on tegemist väga kuluka tegevusega, hõlmates reklaami, allahindlusi, müügitoetusi kingituste ja tasute toodete/teenuste näol.

· Hästikoolitatud müügitiim peab mõistma, et iga müügi taga on isik oma soovide ja eesmärkidega. Spordiklubi peamine eesmärk on aidata klubiliikmetel saavutada nende tervise ja füüsilise vormiga seotud eesmärke.

· Inimesed ei osta klubi teenuseid iseeneses. Nad ostavad seda tunnet, mida nad arvavad seda teenust kasutades saavutavat.

· Kui uus klubiliige saavutab oma eesmärgid pakutud teenuse abil, siis ta kindlasti jagab oma edu sõpradele, tuttavatele. Lõpuks saab ka sõbrast soovitaja. Klubid suurendavad kõige rohkem oma liikmete arvu olemasolevate liikmete abil.

Suhtlus saadud kliendikontaktidega

Saadud kliendikontaktid tuleb koondada kliendiandmebaasi, et oleks tagatud potentsiaalsete klientide ja klubiliikmetega ka esmase kontakti või -müügijärgne järeltöö. Loovad tarbijamängud ja kinnistavad programmid teevad potentsiaalsetest klientidest ja huvilistest klubiliikmed. Kombineerige programme atraktiivsete müügitoetustega (allahindlused, proovitooted/teenused), et suurendada müügikäivet. Eesmärk on telefonipäringud muuta kohtumisteks, kohtumistel esitada pakkumised ja pakkumised vormistada klubiliikmelisuseks.

Püsikliendiprogramm

Klubid peavad looma ja hoidma häid suhteid oma olemasolevate liikmetega. Meeles tuleb pidada, et iga uue kliendi leidmine on umbes 6 korda kallim, kui olemasoleva kliendile müümine. Suhtle liikmetega regulaarselt e-maili, uudiskirjade või SMS-idega. Paku ainult liikmetele suunatud programme, mänge ja koolitusi.

Häid suhteid olesolevate liikmetega saab hoida ja parandada ka oma töötajate premeerimise kaudu. Hinda ja kiida oma personali, loo motivatsioonisüsteem, mis toetaks kliendieesmärkide saavutamist ja ületamist. Head suhted töökohal loovad lojaalseid töötajaid, lojaalsed töötajad tekitavad rõõmsaid ja rahulolevaid kliente, kes toovad juurde veel rõõmsaid kliente.

vaata lisaks www.arcoman.eu

Disain ja lisandväärtus

2008-11-14T14:52:00.003+02:00

kalender, tavaline. hind 15.00 Eesti krooni.
sama kalender, marimekko(r) disainitud kangast kaantega. 20.00 eurot.

kruus, tavaline. hind 20.00 Eesti krooni
sama kruus, marimekko(r) disainmustriga. 20.00 eurot.

loetelu võiks jätkata veel, aga näitega soovin illustreerida disaini poolt antavat lisandväärtust tootele.

Nii lihtne see lisandväärtuse loomine siis ongi :)

ps. mulle väga meeldivad marimekko(r) tooted.

Kohaturundus

2008-11-13T13:16:00.006+02:00

kohaturundus (või asukoha turundus), Brand Estonia, Welcome to Estonia! kuidas tundub?

Lugesin just kajatampere.blogspot.com ühte postitust, kus oli juttu vanainimeste bussiaitamisest, Eesti Märgist ja 13 miljonist ning tunnistan, et ka minul on kahju sellest, et suur hulk head tööd maa sisse trambiti.

Aga eks nüüd tuleb suled kuivaks raputada ja vaadata, mida sellest õppida saaks. esimene mõte on, et ehk peaks selgitama laiemale üldusele, miks seda üldse vaja on... mõni arvaks, et siin kuluks ära PR abi, aga ka see väljend ja professioon on meie (eesti) keeleruumis negatiivse varjundiga (nagu ka marketing, bränd - ja turunduski, teadagi kust seegi on pärit:) - olgu lisatud, et mis võõrastav ja vaenulik, mis vaenulik ja valelik ...ja võidelda, kus võimalik.. :)

sellegipoolest, kuigi PR pole vastuvõetav, siis selgitama seda, miks me oma kodu üle uhkust võiksime ja peaksime tundma, võiks ja peaks. ja rääkima peame selles keeles ja vormis, et kuulaja meid mõistaks. ega me siin üksi ole, ka teised kohaturundajad maailmas on mõistnud, et alustama peab kohalikust olijast, eelkõige tuleb tema kaasata ja alles siis laia maailma minna oma sõnumit, mis on kohapeal kokku lepitud, levitama. lisaks sellele pean vist siinkohal ühe semiootilise analüüsi tellima - mis sõnu kasutada kohaturunduse, brändimise, turundamise asemel? et neil ei oleks seda võõrastavat mekki man?

Simon Anholt oli samas hädas ja pakkus välja competitive identity, aga mis me eesti keeles peaks ütlema?
www.boshelp.com

kui sind pole siin, siis sind pole olemas...

2008-11-07T18:08:00.004+02:00

...nii hakkas mulle tunduma, ja siin ma siis nüüd olen. Virtuaalses kommuunis koos Baracki ja teistega :)